Kriisipakk perele — mis see maksab?
Riik soovitab tulla iseseisvalt toime vähemalt seitse päeva. Ütle, kui suur on pere, ja me hinnastame nimekirja 24 poe vahel.
Mis on kriisipakk ja mida see sisaldab?
Kriisipakk on kodune varu, millega tuled toime siis, kui elekter, vesi või pood korraks kaob. Päästeamet nimetab seda koduseks varuks ja loetleb olevalmis.ee lehel kuus asja: joogivesi, pika säilivusajaga toit, ravimid, lemmiklooma toit, hügieenitarbed ja abivahendid. Lemmiklooma toitu see leht ei hinnasta — kõik ülejäänu on tabelis.
Sama nimekirja kohta käivad ka sõnad kriisivaru, kriisivarud ja hädaolukorra varu. Kriisikott ja evakuatsioonikott tähendavad midagi muud — need on kotid, mis tulevad sinuga kaasa, kui kodust tuleb lahkuda. See leht hinnastab kodust varu.
Abivahendite all on ka asju, mida ükski meie jälgitav e-pood praegu ei müü. Need on nimekirjas, aga mitte tabelis — millised täpselt, seda ütleb tabeli all olev lause, ja see loetelu tuleb otse kataloogist, mitte siit tekstist.
Kui palju vett on vaja?
Kolm liitrit inimese kohta päevas — kaks joogiks ja üks söögitegemiseks. Nädalas teeb see 21 liitrit inimese kohta, ja see number tuleb kriis.ee lehelt. Vanus vett ei muuda: lapsele arvestatakse sama palju kui täiskasvanule.
Päästeamet ütleb ka teistpidi: „Garanteeri, et sul on vähemalt 24 tunni veevaru ning tea, kust seda vajadusel juurde saab.“ Need kaks arvu ei ole vastuolus. 21 liitrit on nõue, 24 tunni varu on see, mis peab füüsiliselt kodus olema — neljaliikmelise pere nädalavaru on 84 liitrit ja seda ei mahu korterisse keegi. Seepärast käib teise arvu juurde alati lause selle kohta, kust vett juurde saab.
Mitmeks päevaks varuda?
Vähemalt seitsmeks päevaks. Levinud „72 tunni“ soovitus on vanem sõnastus, mis liigub endiselt ringi; kriis.ee ja olevalmis.ee räägivad praegu nädalast. Kalkulaator alustab seitsmest päevast ja neljateistkümne päeva valik näitab, mida topeltvaru maksaks.
Ravimid käivad omaette ajaarvestuse järgi ja päevade arv neid ei muuda. Riik soovitab hoida retseptiravimeid ühe kuu ja käsimüügiravimeid ühe nädala jagu — valuvaigistit, palavikualandajat ning seedimis-, külmetus- ja allergiaravimit.
Kriisiraadio — miks patareiraadio on nimekirjas
Sest mobiilimast töötab samast elektrist mis sinu kodu. Pikas katkestuses kaob kõigepealt mobiilivõrk ja seejärel telefoni aku; patarei- või dünamotoitel raadio töötab edasi ja ERR jätkab saatmist ka siis.
Päästeameti nimekirjas on see kirjas kui „patareitoitel või dünamoga raadio“. Dünamoga mudel on see, mida saab vändaga laadida, nii et ta ei sõltu ka patareidest. Kumbki variant maksab tavaliselt vähem kui üks nädalane toidukorv, ja seda ostetakse üks kord.
Kui raadio jookseb patarei pealt, kuuluvad patareid samasse ritta: AA ja AAA on need, mida enamik raadioid ja taskulampe kasutab.
Esmaabikomplekt kodus
Valmis esmaabikomplekt on kiireim viis see rida täita ja seda müüakse ka toidupoes. Kui komplekti ei osta, siis on nimekirja miinimum plaastrid, sidemed, vatt, desinfitseerimisvahend ja kindad.
Auto esmaabikomplekt (DIN 13164) on kodus sama hea kui autos ja tihti odavam kui apteegi oma. Vaata pakendilt säilivusaega — steriilsel sidemel on see olemas ja see saab läbi.
Mida teha elektrikatkestuse korral?
Elektrikatkestuse juhised — mida teha enne, ajal ja pärast, kuhu helistada ning millised tanklad pimedas töötavad — on omaette lehel.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on kriisipakk?
Kodune varu, millega tuled toime, kui elekter, vesi või pood korraks kaob. Päästeamet nimetab seda koduseks varuks ja soovitab hoida seda vähemalt nädalaks.
Mitmeks päevaks peaks kriisivaru olema?
Vähemalt seitsmeks päevaks. Levinud „72 tunni“ soovitus on vanem sõnastus — kriis.ee ja olevalmis.ee räägivad praegu nädalast.
Kui palju vett on vaja inimese kohta?
Kolm liitrit päevas — kaks joogiks, üks söögitegemiseks, ehk 21 liitrit inimese kohta nädalas. Päästeamet lisab, et kodus peab olema vähemalt 24 tunni varu ja sa pead teadma, kust juurde saab.
Miks on kriisiraadiot vaja, kui mul on telefon?
Mobiilimast töötab samast elektrist. Patarei- või dünamoraadio töötab ka siis, kui võrk on maas, ja ERR jätkab saatmist.
Kui palju kriisipakk maksab?
See sõltub perest. Me hinnastame riigi nimekirja kõigi poodide vahel, mille hindu kogume, ja näitame, kus see kokku kõige odavam on — ütle ülal, kui suur on pere ja mitmeks päevaks varud.
Mida panna kriisipakki, kui peres on väike laps?
Imikutoit ja piimasegu eraldi ridadena. Imiku varu ei arvutata täiskasvanu omast väiksemaks, vaid selle järgi, mida see laps tegelikult sööb — riigi soovitus on hoida just seda toitu, mida laps juba tunneb.
Kas lemmiklooma toit on ka nimekirjas?
Ei. Päästeamet nimetab lemmiklooma toitu oma nimekirjas eraldi, aga see leht seda ei hinnasta. Kassi- ja koeratoitu leiad meie lemmikloomatoodete võrdlusest.
Mille poolest erineb kriisipakk kriisikotist?
Kriisipakk jääb koju, kriisikott tuleb sinuga kaasa. Evakuatsioonikott on kriisikoti teine nimi. See leht hinnastab kodust varu.
Nimekiri pärineb Päästeametilt: olevalmis.ee/kodused-varud, kriis.ee. Energiavajadus on tuletatud Tervise Arengu Instituudi toitumissoovitustest ja on meie arvutus, mitte riigi oma. Täiskasvanu arv on mehe ja naise soovituse keskmine; sugu me ei küsi.